Pauline mainis, et tema käib Dragon boat'ga sõitmas. Aasta alguses on uute kaasamise aeg. Hea võimalus minusugustel minna proovima ja ühtlasi avaneb võimalus nautida Singapuri panoraami jõe pealt.
Klubisid, kus sõita, on palju. Riikide kaupa - Gaelic Dragons, AustCham, USA klubi, saksa klubi, etc. Enamasti on klubiliikmed expats (expatriate - isik, kes kas ajutiselt elab oma sünniriigist erinevas riigis). Seda, miks klubid on riikide kaupa jaotatud, ma väga ei mõista, sest Austraalia klubis oli vist ligikaudu 4 inimest 30st, kellel oli seos Austraaliaga. Kõik on welcome!
Kuskil 3 korda aastas on klubidevahelised võistlused. Lisaks sellele on veel suuremad võistlused kus ka noored osa võtavad ja siis kõik võidud ära nopivad (those 20 somethings!;). Treenitakse kord nädalas. Enne võistlusi muidugi treeningkava tiheneb. Kõik klubid alustavad samast punktist. Lahe on vaadata suurt sagimist. Juba metroojaamast siblivad aerudega ja ühevärviliste treeningsärkidega tegelased jõe poole.
Meie klubi mahtus kahte paati - kummaski siis kuskil 14-16 inimest, kellet 6 olid uued. Alguses uutele räägiti teooriat ja peale 3x20 kätekõverdust oligi aeg paari ronida. Uued pandi tahapoole koos kellegagi, kes siis aegajal aitaks ja õpetaks. Trenn algas rahulikult (kui need 3x20 kätekõverdust vlja arvata). Eesmärk oli tehtnikat parandada ja seetõttu võeti rahulikult kõik uuesti läbi. Kuidas aer kõige effektiivsemalt vette panna nii, et vesi ei pritsiks. Kuidas jõudu kasutada sellest hetkest kui aeru alumine käsi vett puudub. Kui kaua jõudu kasutada ja mis hetkest aer veest välja tõmmata.
Uutele öeldi - üritage lihtsalt keskenduda ajastusele. Kõik peaks ju ikkagi samaaegselt tegutsema. Tehnikat lihvides, tundus ajastus ok. Kuid siis läks sõiduks! Peale kolme kuni viite tõmmet pritsisin aeruga kõiki ümbritsevaid, lõin aeruga eesolija aeru, lõin aeru hoidva käe vastu paati... Lõpuks toimuski minu aerutamine nii - tegin paar tõmmet, ei jõudnud järge pidada, hakkasin pritsima, tõmbasin aeru veest välja, puhkasin ja üritasin uuesti ajastust tabada, et uuesti teistega ühineda. See kestis mõnda aega, kuni nad tegid pausi ja ütlesid - Nüüd teeme paar kiiret minutit ka!
Peale sõitmist (kuskil 60 min vist) tuuakse lagedale suur külmutuskast jookide ja suupistetega. Klubide kaupa ranna piiril. Mõni klubi võttis lausa grilli välja. Kusagilt ilmus mu kätte limonaad ja tükk kooki ja inimesed hakkasid üksteist tutvustama. Praegu mäletan vist ainult veel 4 inimese nime.
Inimesed hakkasid pakkuma, kust ma pärit olen. Tänaseks on pakutud, et ma olen USA'st, Saksamaalt, Soomest ja 3 korda on pakutud Prantsusmaalt, sest väidetavalt on mul français aktsent. Nuu siis üks semester pransuse keelt mõjus mulle:)
"Estonia? That's the country with a great government?" küsis keegi. Kas tõesti? Siis sain ka selgituse, mida ta sellega mõtles - no kui teised majanduslangusega valusalt põrusid, siis teid see vist väga ei mõjutanud. Armas, et Eesti on ka nii kaugel jätnud endast positiivse mulje.
Järgmine päev andsid ülakehalihased mõnusalt tehtud tööst märku. Loodan, et järgmine kord pritsin vähem ja aerutan rohkem.
Party hard, paddle harder! - oli ühe klubi moto.
No comments:
Post a Comment