Wednesday, February 26, 2014

Mis see veel on?



Nägime ühe juuksurisalongi ees sellist kuivatusresti.
Tegemist on vist väga keskkonnasõbraliku (või eriti kokkuhoidliku;) ettevõttega kui kummikindad ja alumiiniumfoolium lähevad ka taaskasutusse.

Igas sadamas on 50 Eestlast..või kuidas?

Eile sain päris mitu meili/sõnumit. Pean neid nimesid mainimata ka kirjeldama, sest minu arust oli päris naljakas kui erinevalt inimesed reageerisid nähes AK uudistes klippi eestlaste kogukonnast Singapuris. (Keegi ei saa aru, kes on kes. Palun ärge nüüd kurjustage, et avalikustasin kommentaare:)
  1. Julgustav -  Liis, sa võiksid ka nendega ühendust võtta.
  2. Üllatunud - Ohhoo, vaatan mina uudiseid ja kes mugib seal seina ääres kahe suupoolega kooki..
  3. Segaduses - See ei saanud sina olla, sest pidite ju samal päeval Balil olema. (Tegelikult filmiti ju 2 nädalat tagasi)
  4. Skeptik - Töökaaslane arvas, et nägi klipis sind. Ma ei julge 100% väita, aga täitsa sinu moodi.  
  5. Optimist - Kohe kui Singapuri klipp pihta hakkas olin veendunud, et nüüd näeb Liisi. No ja nägigi.
Kuidas ma sinna sattusin?

Läbi Riinu sain teada, et kunagine käsipallur Markko elab nüüd Singapuris. Markko edastas mulle kutse kohalike eestlaste Vabariigi aastapäeva tähistamisele. Kohale jõudes pidin kohe üllatuma nähes kui palju eestlasi Singapuris on. Õhtu jooksul käis ürituselt läbi ikka päris palju inimesi.


Taustaks lasti Mati Nuudet, keegi grillis kanatiibu, laual olid muuhulgas must leib, suitsuvorst, kiluvõileivad, hapud ja värsked hapukurgid, kartulisalat, Kalevi kommid ja mitu pudelit Vana Tallinnat (mis minu üllatuseks ka õhtu jooksul vist ära tarbiti). Kuigi ma veel kodust kaua eemal pole olnudki, võtsin rõõmsalt kohe mitu värsket hapukurki näppu ja suitsuvorsti sai ka ikka maitstud.



Eelnevalt oli meilis hoiatatud, et ETV võttegrupp tuleb üritusele. Üks hetk nägin Annely tuttavat ERR'st ja olin kindel, et tema ongi see ETV grupp. Hiljem selgus, et ta oli suht juhuslikult just puhkuse raames kaheks päevaks Singapuris. Lisaks temale oli veel paar geneetikut, kellega olin Geenivaramu kaudu enne reisi suhelnud ja Singapuri kohta infot kogunud. Nii juhtub kui Väike Eesti kohtub Väikse Singapuriga. Siis ongi nii, et üritusel on vähemalt neli inimest keda mingil moel tead.


Esimesed tiivad ja kurgid söödud tõmmati lipp masti (või siis kahe posti vahele) ja laulsime hümni. Mul on natuke hea meel, et see lindile ei jäänud. Kõrgete nootide ajal kadus kõigil hääl ära - nagu vanasti keskoolis laulutunnis. Edukat Singapuri eestlaste segakoori meist vist ei tuleks. 


Üritus toimus täitsa kesklinnas ühes condominium tüüpi kortermajas. Alguses oli aias basseini kõrval grill ja hiljem liikus väike punt ka üles tornmaja tippu. Liftiga-otse-koju tüüpi korter. Meenus kohe see kord kui mul õnnestus ühes New Yorgi Central pargi äärses korteris vaadet nautimas käia. Selles korteris oli samuti uskumatu vaade suurlinnale - seekord siis öisele Singapurile.



Tagantjärele tundub suht sürrealne õhtu:)


Tuesday, February 25, 2014

RetroVIP bussireisid Malaisiasse

Pärisin töö juurest - kuhu lähipiirkonnas võiks minna nädalavahetuseks. Mitmelt poolt soovitati Malaysia linna Malacca (Melaka), mis kirju ajalooga pidi olema suht euroopaliku olemusega - kompaktse kesklinnaga, mis on mugav ja hea jalakäijale.
Riina ja Ewald olid külas täpselt kaks nädalavahetust. See tähendas, et pidi kohe järgmisel hommikul peale nende saabumist bussile hüppama ja Malacca poole kihutama. Kõlas küll väsitavalt aga Ewald ja Riina jäid entusiastlikult nõusse ja ostsin piletid kiirelt ära.

Buss pidi väljuma Tekstiilikeskusest. Taksojuhi reaktsioonist võis küll karta, et õigesse kohta me ei jõua. Kusjuures, seni olen täpselt samasugust "pole hella aimugi, kuhu minna" reaktsiooni saanud iga kord kui taksosse hüppan. Mõnikord peab taksojuht veel paari kolleegiga nõu, teine kord kurdab, et ta ei näe mu aadressi lugeda ja hääldusest ei saa ka aru... Reaktsioonid, mis kindlustunnet just ei tekita.
Aga samas olen ikka alati õigesse kohta jõudnud. Sama ka seekord.

Check in pidi algama pool tundi varem. Kujutledes masse, kes 24 dollari eest Malaisiasse saada tahavad, olime saksapärase täpsusega kohal. Keskusesse sisenedes jäi mulje nagu oleks astunud hiiglasliku Moskva poodi (Lasnamäe lapsed vast mõistavad mind:). Kust siis bussid lähevad? Turvamees suunas meid läbi maja ja tõepoolest, üks putkadest oligi meie bussifirma kontor. Pärast check in'i, käskis bussijuht meil pooleks tunniks hommikust sööma minna. Kardetud rahvamassist oli 50 inimest mahutavas bussis 6 reisijat. Bussi ise võiks kirjeldada sõnadega Retro VIP. Laiad toolid, mida sai lausa lamamisasendisse lasta olid ikka päris mugavad.



Järgmine üllatus oli piiripunkt (Singapuri piir), kus meid täpsemaid selgitusi jagamata bussist välja aeti. Teiste reisijate sabas sörkides jõudsime tohutusse saali, mis oma mõõtlemetelt oleks mahutanud 1000-pealise ootejärjekorra. Meid oli 5. Läks kiirelt ja hiiglasliku hoone teisest otsast väljudes leidsime endalegi üllatuseks ka bussi. Just olles mugava poosi sisse võtnud, peatus buss jälle - uus piiripunkt, sedakorda Malaisia oma. Seekord kästi kott kaasa võtta. Siinne piiripunkt oli miniatuurne - üks lint ja kaks töötajat. Huvitav disproportsioon. Ometi on ju tegemist sama piiriga. Tundub, et naaberriikide suhtumine piiriületusse on natuke balansist väljas.

Järgmine peatus oli tunnike hiljem. Väike snäki ja pissipaus. Hoone tundus seest suht tühi. Palju tühju laudu ja siis paar letti, kus teoreetiliselt sai toidupoolist. Valik oli selline, et ei osanudki midagi haarata. Seal sain ka üle pika aja nautida Lauluväljaku vana WC lahendust - auk põrandas. Sellised augud olidki hiljem igal pool avalikes tualettides.

Kusjuures teeääres viitasid nagu polekski näinud - polnu aimugi palju maad veel sõita on ja kus me omadega juba jüudnud oleme. Aga viis tundi hiljem olimegi juba sihtkohas - Malacca! Ei pidanud palju jalutama enne kui taksojuhid meile peale sadasid, et oma teenust pakkuda. Järjekordselt pidi ka taksojuht kahe kolleegiga arutama, kus meie soovitud aadress asub.

Sellest, kuidas Malaccas oli, kirjutan eraldi. Nüüd aga väike ülevaade tagasireisist.

Check in järjekordselt pool tundi varem. Ewald oli mures, kuna piletitel polnud kohti määratud ja soovis varem kohal olla, et veel lähestikku istuda saaks. Meie putka oli tühi. (Kusjuures neid putkasid oli seal vähemalt 50 - kõik müüsid bussireisipileteid. ) Lõpuks ikka keegi ilmub. Meie pileteid ei leia, aga sellest probleemi ka ei tee vaid kritseldab lehele peale midagi. Viitame ka luugi peal leitud sildile, kus on seisab Malacca-Sinagpuri kell 19.00. Meile lubatud 20.00 ei seisa kusagil. Naine kinnitab meile, buss läheb kell 8, nagu ta ka meie lehele kirjutas ja peatusest 18. Hiljem näeme, kuidas kellaaeg aknal ära parandati.

Kell 8 ei olnud peatuses ühtegi bussi. Ainult rahvamass kogunes. Kõigi pilgus teadmatus. Mõned tulid sellega leplikumalt toime kui teised (loe - turistid), kes natuke närviliselt edasi tagasi käisid ja aegajalt kellegi käest üritasid kinnitust saada, kas on ikka õiges kohas.

20 minutit hiljem tuli buss peatusesse 18. Kohale ilmus ka mingi naine, kes meile tundmatus keeles midagi karjus. Bussijuht tuli välja hakkas suitsu tegema. Ja rahvas hakkas bussi ronima. Mõned veel Singapuri reisijad naersid, et uksele löödi silt Kuala Lumpur. Sellest hoolimata ronisid kõik sisse. Olime ühed esimestest sisenejatest. Bussi täitudes hakati meid järjest valitud kohtadelt ära ajama, sest teistel millegipärast olid kohanumbrid. Lõpuks olin juba vihane ja tunglesin bussi ette otsa, et pärida kuhu me siis istume. Pileteid näidates viidati mulle kõrval seisvale bussile (mis oli siis kuski 40min hilinenud JA vales peatuses) ja öeldi SEE buss läheb Singapuri. Karjusin üle bussi Ewaldile ja Riinale, et kolime teise bussi. Meid lahkumise peale tõusid bussist püsti veel kümmekond inimest, kes samuti Singapuri tahtsid. Mitte kõik ei olnud silmnähtavalt turistid.

Pileteid ei kontrollitud kummaski bussis. Ninasid ka üle ei loetud. Kui keegi tahab soodsalt Malaccast Kuala Lumpurisse saada siis ronige lihstalt bussile, mis peaks minema Singapuri.

Õiges bussis keerati konditsioneer põhja ja kõik üritasid vappekülma ignoreerides magada. Meil oli kotitäis Malaccast ostetud salle, mis päästis olukorra. Teised kavalad, panid taskurätikutega puhuritele punnid ette. Küsimus - kui keegi seda külma ei kannata, siis milleks see üldse vajalik on? - otsib ikka veel vastust.

Seekord pissipeatuseid ei tehtudki ja piiripunktidest tormati läbi nagu 100m sprindist. Riina veel kommenteeris, et tekib illegaali tunne kui niimoodi joosta. Kuna bussijuhil polnud aimugi, keda ja kui palju üldse bussile oodata, siis oli hirm - kes hiljaks jääb see maha jääb. Singapuri piiril kadusid Ewald ja Riina mu seljatagant. Hiljem selgus, et nad pidid veel mingeid pabeid täitma. Kui mina poleks samal ajal bussijuhti veennud, et on veel inimesi tulemas, siis oleks buss läinud oma teed. Sel hetkel oli buss niikuinii juba pooltühi, kuna osad läksid piirilt juba muude vahenditega edasi. Seega ülevaade puudus täielikult. Mine tea, mitu inimest WC järjekorda maha jäeti.

Kokkuvõttes oli põnev:)

(lisan pilte kui E&R omasid jagavad)



Sunday, February 16, 2014

Talverõõmud troopikas

Üks pühapäevahommik sain töökaaslaselt sõnumi - kutse uisutama. Random yeah, but hei why not?
Kuskil 5.30-6 vahel paluti kohal olla. Kuskil 6 paiku olingi kohal. Läksin kohe sisse. Piletit ostes küsiti, kas uisud on - tuleb võtta, kindad on -  ei ole. Selle peale löödi kohe mikihiiire kindad ka hinnale otsa, sest kellegi käed ei tohiks puutuda kokku sellise asjaga nagu jää.

Kohe sisse jõudes kippus nina vesiseks. Läksin panin ruttu sukad jalga. Sukad, mida polnud kuu aega kapist välja võtnud, leidsid lõpuks jälle kasutust. Siin olen iga päev ikka lühikeste pükste või seelikuga ringi käinud.

 Koperdasin rajale. Vaatasin ringi. Ühtegi tuttavat nägu ei näinud. Tiirutasin mingi 20 minutit ringi romantilise muusika saatel. Siis panin kindad kätte ja lasin endast pilti teha:) Lõpuks paistis platsi ääres ka töökaaslane. Neid ei lubatud enam sisse, kuna platsil oli juba liialt inimesi. Seega otsustasid nad hoopis sööma minna ja siis hoopis bowligut mängima. Uisutasin veel 20 minutit ja läksimegi bowlingusse.



Grupis olid siis töökaaslased Abeen ja Saloni (kellel oli sünnipäev), Saloni õde, kaks "kohalikku" nagu mulle tutvustati. Abeen on pärit Omaanist, Saloni on vist Taist ja nad kohtusid Indias õppides. Nüüd on neil õnnestunud juba 7 aastat koos õppida ja samas kohas töötada.

Abeen on väga põnev kuju. Väidetavalt pärit Omaani tähtsast perest. Isal on neli naist ja 28 last. Kuulan huviga tema endise elu kirjeldust.

Saloni õde (18 aastane, äsja alustas Singapuris ülikoolis) rääkis, et tema ühikas jäi keegi kanepiga vahele ja saadeti riigist välja. Aga surmanuhtlus või vähemalt avalik nüpeldamine? Tundub, et asi polegi nii hull kui ma arvasin.


Uisutamine Singapuris - poleks kunagi osanud aimata.

Thursday, February 13, 2014

Access denied

Ma nüüd nuriseks vahelduseks natuke.

Tulin siia praktikale, mulle tehti lausa TEP (temporary employment pass) nö ajutise töötaja kaart ja anti uhke nimi  - Research Officer.

Selleks, et lugejatel ikka põnev oleks kirjutan siis dramaatiliselt - nüüdseks on selgunud reaalsus...

Haiglas ei saa mind lubada wifi võrku ega ka landline internetti, sest ma ei ole külalisprofessor, kellele saaks guest wifit lubada. Samas töötaja ma ka ei ole, kellele saaks haigla tavalist wifit lubada. Muretse oma pulk ja kasuta seda, ajutine töötaja. Soovitati ka Singapuri mobiilinumbriga registreerida tasuta riigi wifit kasutama. Selge, tuleb proovida.  

Due to the overwhelming response, we are unable to process your application now. Please try again later. We apologize for any inconvenience caused.
 
Lõpuks otsustasin loobuda oma töölauast haiglas ja kohale tormata koosolekuteks ja kohtumisteks. Baas jääb genoomi instituuti, kus mul on vähemalt luba kasutada külaliste wifi't.

Rääkides instituudist - mind liigutati peale esimest nädalat Pauline grupi juurest teise saali. Ei tea miks. Ei tea ka, kas seda pakuti mulle kui teenet või karistust. Saal on peaaegu tühi. Istume siin neljakesi. Aga üks luristab ja krooksub, nii et ikka kõik saalisolijad kuulevad. Üritan neid mehiseid hääli varjutada muusikat kuulates ja mediteerides.


Kui juba hädaldamiseks läks, siis jätkan ühe soojaga.. Niisiis instituudis sain lõpuks võrku. Reeglid, kuidas instituudi arvuteid ja võrku kasutada tohib, saadeti instituudi meilile. Juhised, kuidas meilidele ligipääseda, saadeti meilile. Suletud ring.

Lõpuks kui meilidele juba ligi sain julgesin juba järgmist asja küsida - kas research officer tohib ka artiklitele ligipääseda (teadupärast instituut ostab ligipääsu väljavalidud andmebaasidele ja teaduslikele ajakirjadele)? Ei, see ei ole võimalik ajutistele töötajatele. OK. Kasutan siis seni wikit.



 


Friday, February 7, 2014

Aastavahetuse kohustuslikud ampsud

Kusagilt jäi silma nimekiri 10 toiduga, mis uusaasta festivali ajal eriti populaarsed. Festival kestab kuskil nädal enne ja nädal peale 30. jaanuari.

1. Yu ShengA refreshing salad made of raw fish and shredded vegetables topped with a variety of condiments and sauces. All gather around a table to toss the beautifully arranged ingredients high into the air with their chopsticks while shouting auspicious wishes. The higher you toss, the more prosperity you can expect. This tradition typically Singaporean was introduced by four local master chefs in the early 60s.

Töökaaslased kutsusid mu neljapäeval lõunale - kõik on peredega uue aasta vastu võtnud ja nüüd tuleb siis töökaaslastega tähistada. Restoranis on suur taldrik juba ümara laua keskel ootamas. teenindaja lisab portsukestena sinna kõik koostisosad - iga koostisosa lisades, ütleb mingi hea soovi ja meie täname ja soovime vastu.

Siis võtavad kõik pulgad ja hakkavad mineid soove karjudes salatit segama - mida kõrgemale toitu viskad seda rohkem õnne see toob. Pauline kirjeldas mulle elavalt kuidas ta eelmine aasta viskas kellegile kala juustesse.

Maitselt oli ka hea. Sööks meeleldi veel. Õnneks tuleb järgmine reede tööl suur Yu Sheng pidu. Kala juustesse!


Video salatisöömisest:
 

2. Nian Gao: A sticky rice pudding cake that represents self-improvement and good luck. It has the property of increasing prosperity every year and its round shape symbolises family reunion.

Riisipuding, mis näeb välja nagu tarretis. Hiinalinnast läbi jalutades, nägin seda siin ja seal, aga isu nagu ei tekkinud.
 
3. Pineapple Tart: The delicious tart or roll is made of pastry and pineapple jam. Pineapple is meant to bring wealth, luck, excellent fortune. While visiting a home, by eating some of the addictive treat you’ll bring good luck and prosperity to your host. 

Küpsis, mis meenutab väga briti shortbread küpsist - või maitset on lausa tunda ja see on hää! Keskel on natuke ananassimoosi. Sain seda proovida, siis kui kogemata dragon paadi trennikaaslaste koju sattusin. Väga hea, et pakutud küpsised rõõmuga vastu võtsin - see pidavat võõrustajale õnne tooma!


4. Bak Kwa: This popular snack is a flat and thin sheet of pork meat, marinated with sugar and salt then barbequed for a smoky flavour. It is believed to bring you a long fortune ahead. 

See lihalett jäi mulle juba bussiga mööda sõites silma! Aimasin kohe, et tegemist on ülihea asjaga. Kui Kerdi ja Riinuga Hiinalinna läksime siis leidsime ka BakKwa leti üles. Uurisime ja imetlesime ja kui lõpuks olime valmis ostma, koputas keegi tagasihodlikult õlale ja viipas 50m järjekorra peale, mida meie oskuslikult polnud märganud. Nüüdseks olen seda juba mitu korda otsnud ja nautinud - nagu eriti suur tükk mahlast beef-jerky't või seda kanada beekonit ilma rasvaste triipudeta.

Ja kui südameveresoonkonnahaigused on good fortune, siis on nende uskumustel ka tõsi taga:) Olen nõus riskima.
Siin peaks eriti hea Bak Kwa olema, sest järjekord oli 50m!
Bak Kwa'd reklaamiv modell - täpselt niimoodi ma seda söömist ette kujutangi. Miks minul siis põsed ja lõug süües läikima lähevad?
5. Pen Cai or Fortune Treasure Pot: This fortune pot can feature vegetables, meat such as beef, pork, duck and chicken and some precious seafood ingredients including abalone, prawn, dried scallop, fish maw, sea cucumber, dried oyster, black moss seaweed and flower mushroom, all braised to perfection in some succulent stock. It is sure to bring wealth, abundance, unity and happiness to those who share it. 

Neid kinkekorvikesi oli varem poodides kuhjaga. Poed näevad igatahes pooltühjad nüüd välja kui kõik küpsisteletid ja kinkekorvid on kadunud.

6. Mandarin: They are typically considered as symbols of prosperity and good luck and visitors often exchange a pair of them each time they enter a house. If you choose them with the leaves on, they will bring longevity! Yet make sure you don't put them in fours as it is representative of death. 

Hinnalinnas käis kibe kauplemine enne CNY õhtut
Hiinalinnas oli enne uusaasta õhtut päris palju müügiputkasid, kust müüdi mandariine kogu oksaga. Päris dekoratiivne nägi välja. Kahjuks ei tahtnud kogu päev oksa kaasas kanda ja nii jäigi minul pikaealisusttoov oksake ostmata.  

Poes märkasin kuidas paar päeva enne olulist õhtut ilmus uus lett - mandariinidega. Jäin lausa imetlema, kuidas kõik üksaaval hoolikalt läbi kontrolliti ja paberisse mässiti - nagu kingitus. Jälle pikk järjekord leti juures.

Kodupoes Fair Price mandariinilett
Kuulsin pärast ühel sõudjalt, kuidas sisserännanud kõrvalt vaatavad ja imestavad. Nimelt on siin kombeks külla minnes anda võõrustajale kaks mandariini ja tema jälle annab sulle kaks. Kogu aeg vahetus käib. Õhtu lõpuks on kaks muljutud kollast pallikest järel ja kõik on õnnega koos.

1. veebruar oli riiklik püha ja ühtlasi lahtiste uste päev muuseumites - tänutäheks oli keegi pannud värava juurde mandariinid
7. Kueh Kapit or Love Letters: Made from baking sugar, eggs and coconut milk, they can be prepared folded into fan-like shape or rolled up and stored in tins. As the name suggests it, love letters were lovers' favourite mean of communication in the olden days. 

Need küpsised tundusid kirjelduse järgi head ja läksin ostsin kohe tohutu karbitäie. Ei pidanud pettuma - maitselt nagu vanaema tehtud vahvlid! Ainult kookose maitse eristabki. Suurest karbist on küll enamus veel alles, sest millegipärast magusaisu eriti pole. 

8. Tray of Togetherness: Given as a gift or offered as snacks, the Tray of Togetherness is made of 8 compartments, filled with dried fruits and seeds such as preserved kumquats for prosperity, coconut for togetherness, longans to bring many sons, and red melon seeds for happiness. 

 Pole näinud.

9. Prawn Rolls: The small deep fried spring rolls wrappers are filled up with some hebi hiam, a salty mixture of dried shrimp paste and ground sambal chilli. Eaten as snacks, they represent happiness, good fortune and wealth. 

Ei ole veel proovinud.


10. Whole Fish: During Chinese New Year, it’s not time for a Fish Head Curry! The fish is served whole from head to tail to wish for an abundant and lucky year ahead from start to end.
Laseme töökaaslastega õnnekuningal endale kõrva sosistada
 Sain teada, et see tüüp, pikk punane pulk kuklas, on God of Fortune, kes õnnistab meid "palutõotavate ja heaendeliste sõnumitega" järgmiseks aastaks. (auspicious on siin neil üks lemmik sõna).

Thursday, February 6, 2014

Mitu lüli eraldab mind Singapuri presidendist?

Ehk siis kutsun teid six degrees of separation mängu mängima.

1. Nagu te juba teate, olen Singapuris Pauline pärast, kes on mu doktoritöö üheks juhendajaks.

2. Pauline kaasas mind kohalikku projekti, kus ta ise bio-IT gruppi juhib. Projekti juhtiv tegelane on Patrick, kes ühel esimesel koosolekul ka kohe Eestit mainis (teadmata, et üks eestlane laua ääres istub).

Ta oli USAs ühel mainekal konverentsil käinud ja tegi lühikokkuvõtet kuuldust. Mainis ära, et nii suured kui ka väiksed riigid, nagu Luxembourg ja Eesti, tegutsevad personaalse meditsiini suunas. "And btw, Estonia is kicking our ass when it comes to electronic health records!". Ta vist oli Erkki ettekannet näinud meie E-tervise süsteemist.

3. Aga ärme kaldu teemast kõrvale....Niisiis, Patrick on Singapuri seitsmenda presidendi üks kolmest pojast. (All pildil on president keskel ja tema kõrval, valge lind käevangus, on Patrick).

Nimelt kirjeldasin töökaaslasele kohvilauas, et nägin muuseumite lahtiste uste päeval tohutut saba mingite väravate taga. Aurtasime kus ja mis see olla võis. Selgus, et tegemist on presidendipaleega. Siis mainiski töökaaslane nii muuseas - "See on ju Patricku isa."



Huvilistele ka natuge Singapuri presidendist:

Tony Tan Keng Yam, Dr, (b. 7 February 1940, Singapore - ) became the seventh President of Singapore on 1 September 2011. After a career in banking, he entered politics in 1979 and served as a minister in the Cabinet, holding at various times the portfolios of Education, Defence, Finance, Health, and Trade and Industry. Tan was Deputy Prime Minister when he retired from government in 2005. He then became executive director and deputy chairman of the Government Investment Corporation (GIC), before resigning to contest the 2011 presidential election.

3 degrees of separation - not bad!

Tuesday, February 4, 2014

Huvitavad oletused & üldistused

Mõned naljakad üldistused ja oletused, mida kohanud olen.
Taustaks - Iga 100 inimese kohta on siin 3 Eurooplast/Westerner'i. Seega on üsna lihtne silma paista.

1. Üllatutakse, kui oskan pulkadega süüa.
2. Hawker keskuses näpuga toidule näidates, öeldakse - "See Sulle ei maitse, võta parem midagi muud" selgitamata, mis see kohutav asi siis oli?
3. Korduvalt on võhivõõraste poolt vanust küsitud ja siis imestatud. Üks juhustest oli ka ühe arstist projektijuhiga esmakordselt kohtudes. Tema kommentaar oli - "Valge kaukaaslase (valgenahalise) kohta oled sina küll hästi vananenud. Tavaliselt vananevad nad kiirelt ja koledasti".
4. Pakutakse, kust ma pärit olen -  USA? Prantsusmaa?..thats it..rohkem ei pakuta. Kusjuures, üks prantsuse tütarlaps arvas ka minu inglise keele põhjal, et olen prantslane. Nime kuuldes sai aru, et vist ikka pole.
5. Imestatakse kui tunnistan, et ei olegi hea uisutaja.


6. Üritatakse mind veenda, et olen mingite Hollywoodi telegaste moodi nagu Winona Ryder ja Uma Thurman ja seejärel tahetakse doublegängerist fotot teha (järjekordselt oli tegemist võõrastega).
7. Millega eestlased peamiselt tegelevad - kas põllumajandusega?
8. Oletatakse, et ma ei saa palavuses kohe üldse hakkama - Sina veel Singapuris joosta ei suuda pead enne palavusega harjuma. (suudan küll:)

See kes sõuab, see kaugele jõuab


Juhendaja pakkus dragon-boat aerutamist. Alguses jättis see suht külmaks. Kuid kohale minnes avastasin, et seltskond on igati lahe. Ainuke ühine joon ongi see, et kõik on reisinud suht palju ja kõik käivad rohkem või vähem aerutamas. Kõik on oodatud - vahet pole, kas Austraaliaga on mingit seost või mitte. Midagi kütkestavat selle asja juures peab olema - mitmed on juba 8 aastat seal kubis olnud! Mina olen nüüd 3 nädalat kambas olnud ja suhtumine on tõesti avatud ja soe. (PS. arengut on ka juba näha!)

Eelmine nädal peale treeningut kutsuti mind sööma - suurem grupp pidi minema kohe läheduses olevasse söögikohta. Ütlesin - OK, tulen ka. Mõned hetked hiljem olin ühe paari korteris ootamas kuni nad pesemas käisid, et siis restorani minna. Mees, CK, imestas veel, et kas ma tõesti ei taha ka pesus käia ja tema abikaasa riideid selga laenata? Seni kuni neiu, Steph, nina puuderdas rääkis mees mulle ohtrate fotode saatel klubi ajaloost - kes on nüüdseks kas abielus või lapsega  (nad kõik olid klubist läinud), kes on töö tõttu kusagile mujale kolinud. Tema ja ta abikaasa kohtusid ka just seal klubis. Siis läks CK nina puuderdama ja Steph andis kiirülevaate klubisisestest suhtedraamadest:D

Tegelikult väga armas, et mind niimoodi oma koju kutsuti. Lõpuks jõudsime ka sööma.
Märkasin veel, kuidas siin jäetakse ka suures tornmajas jalanõud korteriukse taha lifti kõrvale koridori.

Tanjong rand Santosa saarel. Taustal on näha masside viisi kaubalaevu.
 Samal päeval pakkus üks teine klubiliige, et teeb ühe algajate tunni ka kanuusõidus - Outrigger canoe, kutsutakse OC. Järgmine laupäev olingi juba Santosa saarel ujumistesti tegemas. See edukalt läbitud, lubati mind merele. Kui dragon paadis on kuski 16-18 inimest ja istutakse tihedalt kahekesi reas, siis OC on 6 inimesega. Every person counts! Samal ajal kui mina ujumisoskusi tõestasin käis aga suur ettevalmistu - kõik kanuu osad ja aerud määriti mingi möksiga kokku, siis pandi kanuu mitmest osast kokku ja tassiti grupiga vette.


Dragon paadiga tehakse tavaliselt kuskil tunnine tiir. OC kanuuga tehti kuski kahetunnine trenn. Samas tundus saeg kiiremini mööduvat - istud kõrgemal ja ei pea aeruga nii palju jändama, ruumi on rohkem (ei löö eesistujat aeruga kuklasse) ja vahetad iga 15 korra pealt aerutamise külge. Samas ei saa teha nii nagu ma olen seni ikka Dragon paadis teinud - kui 4 minutit jutti ühe poole peal sõuda siis olen vahepeal tempoga nii maha jäänud ja aeru paati puhkama tõmmanud. Kui kuuekesi kanuus olla, siis sedasi viilida ei saa.

Enne trenni lõppu tuli loomulikult kõige olulisem osa  - tuli läbi proovida ka huli. See kõlab küll sõbralikult ja meeldivalt, kui tegemist on siis paadi ümberpööramisega (). Mere peal lainetega võib seda ju ikka juhtuda ja algajad tule selleks ette valmistada.
Tõmmatigi  kanuu ümber  - toimus ellujäänute ülelugemine. Kõik 6 olid alles. Kaks koguvad aerud kokku, kolmas tõmbab paati enda poole ümber ja neljas samal ajal lükkab teiselt poolt ja viies ja kuues ronivad esimesel võimalusel kanuusse ja hakkavad vett välja uhama. Kui asi üle 2 minuti võtab siis oled võistlusel juba väga maha jäänud!

Selleks ajaks kui kotile ligi pääsesin, oli kanuu juba katte all. Luban teine kord parema pildi teha ka kanuust endast.
Kokkuvõttes, meeldib isegi OC rohkem - kanuu ise on meeldivam ja kogu ümbrus tektiab tunde, nagu läheks merele Hawaii'd avastama. Dragon paat on küll linnas sees jõe peal ja füüsiliselt nõudlikum, aga seal on sotsiaalne tegevus aktiivsem. Võimalik on teha laup ühte ja pühapäev teist, aga see oleks vast liiast. Plaan on lihtsalt vaadata, mis päev ja aeg sellel konkreetsel nädalal sobib.

PS.

Pärast treeningut jäin ühe vietnami tüdruku ja ühe rootsi mehega veel rannamõnusid nautima. Tüdrukud vette ujuma ja skandinaavlane päikest immutama. Samal ajal kohalikud......

Rannamõnusid nautimas






Sunday, February 2, 2014

Külmad põhjatuuled

Sain hiljuti teada, et jaanuaris oli Singapuris külmarekord.

Eelmised külmarekord oli detsembris 1964 - 20.6C ja kõige külmem seni oli jaanuar 1934 - 19.4 C.
Tavaliselt on jaanuaris 23-29kraadi ja kevadel 24-31 kraadi (päris suur kõikumine;).

Nüüd jaanuari lõpus oli neli päeva järjest öösel 20 kraadi ringis. Kampsikud välja!

Terve kuu oli haruldaselt jahe - see ka selgitab, miks mulle kliima nii talutav tundus:)

Saturday, February 1, 2014

Uusaasta rahu ja trall

Hiina uue aasta saabumisega kaasneb nii palju. Raske on kohe kõigest rääkida. Pean elamused mitme postituse peale ära jagama.
Riin ja Kert õnneananassi otsinguil
Tegelikult juba nädalake enne ja nädalake peale toimub siin seal nii mõndagi. Ja terve minu siinoleku aja on olnud kaunistused üleval ja poed uusaasta kraami täis. Riinu ja Kerdiga sai ka Hiina linnas käidud. Kaunistusi ikka jätkus tänavatel. Jalutades inimmassidega täidetud tänavaturgudel tekkis jälle küsimus – palju sellest on seotud uue aastaga ja palju lihtsalt Hiinalinnale omane. Igatahes mulle väga meeldis see möll (kui kuhugi kiiret pole;).
Terve tänava jagu kuldmünte ja hobuseid tuleva aasta tervituseks
Autotee on täis riputatud kuldmünte (alati hea) ja hobuseid (hobuseaasta ju ikkagi tulemas). Jalakäijatetänav on paksult müügilette täis. Iga viies müügimees surub sulle seeni suhu ja tarretist pihku, et sa ikka prooviks ja ostaks. Mulle see pealesurumine tekitab refleksi - halb kaup, hoian eemale. Aga lõpuks Kert kiitis seeni ja siis julgesin ka proovida. Olid tõesti maitsvad. Ise küll kodus tegema ei hakka - neid müüakse kuivatatult ja siis pead panema slow-cooker aurutaja sisse. Need on masinad, mis enamus kohalike peredel vist olemas.


30 jaanuar oli siis n.ö. vana-aasta õhtu. See oli ka tööl ametlikult poolik päev. Sellel ja ka paaril järgmisel päeval on kõik oma peredega koduseinte vahel. Poed on kinni, söögikohad kinni. Vaata ise mida teed kui pere pole. Laupäeval läksin linna ja siis olid juba pered käsikäes koduseinte vahelt välja tulnud. Marina promenaadil oli vee peale ehitatud suur uusaasta linnak ja kõrval lava peal eval muusika. Ma küll oletasin, et selle linnaku keskel ka veel mingi tegevus toimub, sest rahvast oli tohutult, aga kõik olidki niisama tulnud neid värvilisi kirsipuid, maju ja hobuseid vaatama ja pildistama.



Üritades massi sulanduda, lasen endast ka paar pilti teha;)



Nüüd kui peredega on ära oldud tuleb veel nädalake tähistamist. Seetõttu kavatsen Hiina linnast ikka paar korda veel tuleval nädalal läbi jalutada, et sellest osa saada.



Tantsulõvid ja draakonid

Uusaasta tähistamisega kaasnevad rida traditsioonilisi etteasteid. Täiesti juhuslikult, õigel ajal õiges kohtas olles, sattusin eile lõvitantsu ja draakonitantsu nägema.




Tantsu lõpus lamas lõvi tükk aega trummide põrinal maas. Osadel vaatajatel hakkas juba kannatus otsa saama (olgem ausad, seal hulgas mina). Lõpuks kui jälle püsti tõusis oli näha - lõvi oli munenud! Nad olid seal maas kostüümi all pusinud mandariine koorida. See selgitab, miks vahepeal eikusagilt mandariinilõhn tuli. Siis jagati kandikul neid õnne-viilusid.

Siin pidi olema tantsuvideod - kahjuks pole mul õnnestunud neid üles laadida. Kogu aeg on mingi error. Proovin õhtul uuesti.


Ikka päris vinged etteasted olid. Paar filmi läksid aia taha, sest lõvi hüppas minu suunas ja unustasin suurest erutusest start nuppu vajutada - minutike uhket tantsu filminuna avastan, et pole veel filmima hakanudki. Algaja mured.

Trügisin tantsutrupi grupifotole
Kohe peale etteaste lõppu hüpati kastauto peale ja sõideti minema - oletan, et järgimine etteaste juba kusagil ootas.

Tantsulõvid
Nüüd pean veel lootma, et järmise nädalal satun tuleneelajate ja traditsiooniliste naistantsijate otsa.