Las ma tutvustan, Singapore

Paras aeg esimesed elamused kirja panna enne kui esmamuljed kustuma hakkavad.

Mida ma teadsin Singapurist
Seda, et nätsu ei tohi süüa oleme vist kõik kuulnud. Lisaks sellele oli mu juhendaja Pauline, kes on juba kuskil 3 aastat Singapuris elanud, mind paari asjaga hoiatanud.
- Liis, ära varasta! Karistused on karmid.
- Päeval on väga palav (suvekleidikesed vajalikud), siseruumides on külm (võta 2 kampsunit kaasa), vihma sajab KÕVASTI (vihmavari!)
- joo palju vett, sa higistad märkamatult palju vedelikku.
- sul kulub 6 kuud, et kuumusega harjuda.
Jah, Pauline on hoolitsev, kuid samas tekib mure kui saamatuna ma talle tundun. Loodan siiralt, et ta järgmised 5 kuud muretsedes ei veeda. 

Sõit
Lennukis oli mul ülihea koht. sain jalad sirgeks ette seinale toetada - vaese inimese äriklass! Kuna ruumi oli suht palju siis sain mõnusalt praktiliselt kogu aja magada. Lend läks suht kiirelt ja valutult. Olles natuke kuulsat Changi lennujaama imetlenud (neil on siis ikka veel jõulukaunistused püsti), hüppasin takso peale. Nagu enamasti oli taksojuht jutukas. Näiteks sain teada, et Singapuris on seadus, mille kohaselt peavad taksojuhid, politsei ja sõjaväelased olema kõik ametlikult Singapuri kodanikud. Taksosõit Changi'st Bukit Batok piirkonda läks kõigest 30Sdol maksma.

 Sellise ilma jätsin selja taha.

Singapuris ikka veel ohtralt jõulukaunistusi.


Kus ja kellega mul elamine?
Majutuse sain paika umbes täpselt päev enne reisi. Keegi Inglane koos Uus-Meremaalasega otsisid korterikaaslast. Hind OK (stipist jäi raha ka muudeks kuludeks) asuokoht OK (tööle sõit 40min) ja kodu OK. Kirjelduses lubati ka, vastupidiselt paljudele teistele korteritele, külalisis tuppa tuua, süüa teha, veini nautida, sealiha süüa...
Kohale jõudes avastasin, et elamine on ikka tunduvalt rohkem kui OK. Lemmik kohaks sai koheselt rõdu - väikese lauakese peal veedan oma hommikusöögid ja õhtused istumised. Korter on läbi kolme korruse. All on köök ja elutuba. Teisel korrusel kolm magamistuba ja üks vannituba ja kolmadal ma oletan on siis see teine vannituba. Minu vannituba on lahtine (nagu keegi oleks rõdu vannitoaks teinud). Sisalik jookseb hommikul üle plaatide. Magamistuba on eriti kõrge laega (nagu läbi kahe korruse). Seega õhku jätkub. Oma suureks üllatuseks piisab sellest kui panen tuuliku tööle. Ei peagi kliimaseadet kasutama. Minu toa aknast on vaade Singapuri kõrgeima künka tipule - Bukit Timah Nature Reserve pargis. Köögist on vaade naabrite hoovidesse - pestakse hoovis kaussides pesu...ja minu lemmik kutsa peab valvet (ja paneb mind Pätule mõtlema).
Korterikaaslased Michaela ja Stephanie on ka OK. Õigemini Michaela sümpatiseerib mulle väga. Ta on väha hoolitsev ja abivalmis ja kuidagi õhkab head. Ta on inglise keele õpetaja. Singapuris juba 8 aastat. Ta näitas mulle juba esimesel õhtul kust süüa saab osta, laenas järgmiseks päevaks kaarti ja sõidupiletit, ning öösel oli mu rätiku hoolikamalt kuivama pannd:) Stephanie on hoiab rohkem omaette. Ta on rahvusvahelises koolis algklasside õpetaja ja kolis siia ainult nädalake enne mind.