Peale päikese loojangut

ehk esimesed õhtud väljas.

Eelmine nädalalõpp olid mul juba esimesed külalised - Kert ja Riin. Siis oli ka põhjust ja pealehakkamist, et õhtul peale pimedat veel linna minna. (tavaliselt olen jooksmas käinud ja siis kodus tegutsenud:)

Ülevaade kolmest kohast, kus käisime.

Esimene koht oli see, mida kõik reisiraamatud on maininud ja/või soovitanud - Clarke Quay. Samuti soovitasid seda mu töökaaslased. See on jõe ääres olev piirkond ohtrate klubide, pubide ja baaridega.  Päevavalguses nägi see välja selline:

Kui üks kord päeval sealt läbi jaltasin siis oli enamus kohtades tühjus. Öine olukord erines sellest aga nagu öö ja päev. Seda ka mitte ainult rahvamassi arvestades. See sillake, mis esimesel kahel pildid paistis oli paksult rahvast täis. Oma õlu või rumm vmi kaasas istuti sillal. Eriti kui koduteel uuesti sillast üle läksime ja rahvamass oli asendunud ühtlase rämpsukihiga. Teisalt olin sügavalt üllatunud - kes siis julgeb siin rämpsu maha visata? Kas siis ainult turist kardab avalikult rihma saada? Või ööpimeduses kaovad hirmud (koos Kapten Morgani abiga)?

Kokkuvõtvalt (väga üldistavalt ja subjektiivselt!)
- mulle tundus Clarke Quay turistidele suunatuna
- sillal olid ca 18-21a noored
- siider maksis kuskil 12dol (briti siider)
Klubidesse ei jõudnud piiluda - seltskond koosnes ju ikkagi kahest äsja Euroopast kohale lennanud rändajast  ja noorest pensjonärist.

Järgmisel õhtul proovisime uut piirkonda - Club street.
See oli Riinule ja Kerdile silma jäänud siis kui me Hiinalinna avastama läksime ja ma vahepeal haiglasse töökohtumisele läksin. Kusjuures päeval olevat tänav pargitud autosid täis. Õhtuks on aga plats puhas ja autode asemel on lauad, toolid ja rahvamass.

Huvitavad kaunistused WC seinal

Huvitavad kaunistused WC seinal

 Kokkuvõtval (jätkuvalt siis üldistavalt)
- sihtrühm "young professionals" ja peamiselt expats (välismaalased)
- siider maksis vist jälle kusil 12dol
Piirkond mulle meeldis. Siia tuleks teinegi kordki. Kuigi laua leidmisega võib kohati raskusi olla.

Kolmas piirkond oli Kampong Glam - Haji lane, Arab street ja Bali lane
Seda piirkonda soovitati ka töökaaslaste poolt - peamiselt vesipiibu jaoks. Seal oli tõesti iga tänava nurga peal grill söega - kust siis teenindajad kogu aeg võtta said, nurgas nagis rippusid kümned ja kümned voolikud (piibu osa) ja tänaval toolidel olid grupid, kes siis piipu jagasid. Tegime tiiru peale. Üks õhtu olime suure tee ääres BluJaz baaris ja teine õhtu olime Going Om kohviku/baari terrassil.
- sihtrühmaks üldistavalt võib õelda hipsterid ja/või vesipiibu fännid
- BluJaz pakkus skandinaavia (!) siidrit - vist 14dol ja sinna lisandusid 17% maksud ja tipp!
- Kõrvaltänaval Going Om siider oli vist 10dol.

Mõlemas kohas on mingitel päevadel live muusika. Going Om puhul saime seda ka nautida - ja selle õhtuga muutus see koht kohe mu lemmikuks. Istud väikse kõrvalise kuid rahvarohke ja meeleoluka tänava peal küünlavalgel ja keegi mesimagusa häälega mängib rida lemmiklaule järjest.

Going Om - the place to beat

Muideks, Singapur võib küll kohati karm "suur vend" olla, aga näiteks avalikuskohas joomine on libatud. Lisaks sellele sillale Clarke Quay'l oli igas pargis mõni seltskond rummi lahendamas.

Nende õhtuste väljaskäimistega sain ma ka kindlustunnet juurde. Nimelt saime iga õhtu ilusasti suurlinna suva kohast bussi leitud. Peale seda polegi enam ette ära planeerinud kust bussipeatusest koju saan. Proovin jooksvalt leida. Metroo võrgustik minu kodukandist läheb just kuidagi ümber mööda, aga bussiliiklus on siin korralik. Katab kõik ilusasti ära ja töötab peaaegu nagu kellavärk.

Mis selle joogi sees nüüd oli?

Enamasti ma toidust pilte ei tee, sama lugu joogipoolisega. Singapuri reis on aga erand. Tänu sellele saangi seniseid maitseelamusi värviliste illustratsioonidega kirjeldada.

Vikerkaare lõpus on vist midagi sellist.

Samast letist krabangi peaaegu iga päev ühe joogi - tavaliselt värvi järgi. Oletan, et enamus on delissiöööz!

Tegelikult ei mäleta, aga tahaks öelda mango

Dragonfruit

Maasikas

Ainukesed mis, mind ettevaatlikuks on teinud, on üks jook avokaadost, mis tundub rammus ja mitte just eriti värskendav ja teine on suht läbipaistev vedelik kus ulbivad sees kruubid/tangud. Küll ma jõuan ka kunagi need ära proovida.

Tööjuures kohvimasinat pole. On kuum vesi ja väiksed pakid keemiaaga. Muidugi tuli jälle proovida - kohalik tee piimaga. Minu jaoks natuke liiga magus aga muidu meenutab küll britilikku piiimaga teed. 

Authentic Straits Asian Instant Foam Drink

Seda, kuidas kohvi take-away välja näeb illustreerisin juba postituses - Mis see veel on?

Nädalavahetusel kaubanduskeskuse toidusaalis (hawker center/food court) nägin kuidas neid suuri suhkruroovarsi mahlapressist läbi aeti. Minu ees olevad inimesed ka võtsid just seda jooki. Tundus populaarne - pidin proovima. Mahl meenutas kasemahla kuid oli tugevama maitsega ja suht magus. Nüüd kui proovitud, siis rohkem seda ei võtaks.

Sugarcane drink

Töökaaslased veel soovitasid Bubble tea'd. See jook oli mulle juba tuttav New Yorgi aegadest, kus sai seda Hiinalinnas proovitud. Mõnusad pehmed tapioca pallikesed on siis see oluline osa, sest vedeliku (kohvi või tee) ja maitse saad juba ise valida.

Bubble tea

Got Milk?
PS. Piim on siin suhteliselt kallis - liiter kuskil 5 SDol ringis. Aga piimalett on suur ja lai, sest kõik piima meenutavad laktoosivabad valged vedelikud tuleb ära mahutada. Ühele lisatud vitamiine, teisel vähe rasva, kolmandal omegad jne.