See kes sõuab, see kaugele jõuab

Juhendaja pakkus dragon-boat aerutamist. Alguses jättis see suht külmaks. Kuid kohale minnes avastasin, et seltskond on igati lahe. Ainuke ühine joon ongi see, et kõik on reisinud suht palju ja kõik käivad rohkem või vähem aerutamas. Kõik on oodatud - vahet pole, kas Austraaliaga on mingit seost või mitte. Midagi kütkestavat selle asja juures peab olema - mitmed on juba 8 aastat seal kubis olnud! Mina olen nüüd 3 nädalat kambas olnud ja suhtumine on tõesti avatud ja soe. (PS. arengut on ka juba näha!)

Eelmine nädal peale treeningut kutsuti mind sööma - suurem grupp pidi minema kohe läheduses olevasse söögikohta. Ütlesin - OK, tulen ka. Mõned hetked hiljem olin ühe paari korteris ootamas kuni nad pesemas käisid, et siis restorani minna. Mees, CK, imestas veel, et kas ma tõesti ei taha ka pesus käia ja tema abikaasa riideid selga laenata? Seni kuni neiu, Steph, nina puuderdas rääkis mees mulle ohtrate fotode saatel klubi ajaloost - kes on nüüdseks kas abielus või lapsega  (nad kõik olid klubist läinud), kes on töö tõttu kusagile mujale kolinud. Tema ja ta abikaasa kohtusid ka just seal klubis. Siis läks CK nina puuderdama ja Steph andis kiirülevaate klubisisestest suhtedraamadest:D

Tegelikult väga armas, et mind niimoodi oma koju kutsuti. Lõpuks jõudsime ka sööma.
Märkasin veel, kuidas siin jäetakse ka suures tornmajas jalanõud korteriukse taha lifti kõrvale koridori.

Tanjong rand Santosa saarel. Taustal on näha masside viisi kaubalaevu.

 Samal päeval pakkus üks teine klubiliige, et teeb ühe algajate tunni ka kanuusõidus - Outrigger canoe, kutsutakse OC. Järgmine laupäev olingi juba Santosa saarel ujumistesti tegemas. See edukalt läbitud, lubati mind merele. Kui dragon paadis on kuski 16-18 inimest ja istutakse tihedalt kahekesi reas, siis OC on 6 inimesega. Every person counts! Samal ajal kui mina ujumisoskusi tõestasin käis aga suur ettevalmistu - kõik kanuu osad ja aerud määriti mingi möksiga kokku, siis pandi kanuu mitmest osast kokku ja tassiti grupiga vette.

Dragon paadiga tehakse tavaliselt kuskil tunnine tiir. OC kanuuga tehti kuski kahetunnine trenn. Samas tundus saeg kiiremini mööduvat - istud kõrgemal ja ei pea aeruga nii palju jändama, ruumi on rohkem (ei löö eesistujat aeruga kuklasse) ja vahetad iga 15 korra pealt aerutamise külge. Samas ei saa teha nii nagu ma olen seni ikka Dragon paadis teinud - kui 4 minutit jutti ühe poole peal sõuda siis olen vahepeal tempoga nii maha jäänud ja aeru paati puhkama tõmmanud. Kui kuuekesi kanuus olla, siis sedasi viilida ei saa.

Enne trenni lõppu tuli loomulikult kõige olulisem osa  - tuli läbi proovida ka huli. See kõlab küll sõbralikult ja meeldivalt, kui tegemist on siis paadi ümberpööramisega (). Mere peal lainetega võib seda ju ikka juhtuda ja algajad tule selleks ette valmistada.
Tõmmatigi  kanuu ümber  - toimus ellujäänute ülelugemine. Kõik 6 olid alles. Kaks koguvad aerud kokku, kolmas tõmbab paati enda poole ümber ja neljas samal ajal lükkab teiselt poolt ja viies ja kuues ronivad esimesel võimalusel kanuusse ja hakkavad vett välja uhama. Kui asi üle 2 minuti võtab siis oled võistlusel juba väga maha jäänud!

Selleks ajaks kui kotile ligi pääsesin, oli kanuu juba katte all. Luban teine kord parema pildi teha ka kanuust endast.

Kokkuvõttes, meeldib isegi OC rohkem - kanuu ise on meeldivam ja kogu ümbrus tektiab tunde, nagu läheks merele Hawaii'd avastama. Dragon paat on küll linnas sees jõe peal ja füüsiliselt nõudlikum, aga seal on sotsiaalne tegevus aktiivsem. Võimalik on teha laup ühte ja pühapäev teist, aga see oleks vast liiast. Plaan on lihtsalt vaadata, mis päev ja aeg sellel konkreetsel nädalal sobib.

PS.

Pärast treeningut jäin ühe vietnami tüdruku ja ühe rootsi mehega veel rannamõnusid nautima. Tüdrukud vette ujuma ja skandinaavlane päikest immutama. Samal ajal kohalikud......

Rannamõnusid nautimas