Igas sadamas on 50 Eestlast..või kuidas?

Eile sain päris mitu meili/sõnumit. Pean neid nimesid mainimata ka kirjeldama, sest minu arust oli päris naljakas kui erinevalt inimesed reageerisid nähes AK uudistes klippi eestlaste kogukonnast Singapuris. (Keegi ei saa aru, kes on kes. Palun ärge nüüd kurjustage, et avalikustasin kommentaare:)

1. Julgustav -  Liis, sa võiksid ka nendega ühendust võtta.
2. Üllatunud - Ohhoo, vaatan mina uudiseid ja kes mugib seal seina ääres kahe suupoolega kooki..
3. Segaduses - See ei saanud sina olla, sest pidite ju samal päeval Balil olema. (Tegelikult filmiti ju 2 nädalat tagasi)
4. Skeptik - Töökaaslane arvas, et nägi klipis sind. Ma ei julge 100% väita, aga täitsa sinu moodi.  
5. Optimist - Kohe kui Singapuri klipp pihta hakkas olin veendunud, et nüüd näeb Liisi. No ja nägigi.

Kuidas ma sinna sattusin?

Läbi Riinu sain teada, et kunagine käsipallur Markko elab nüüd Singapuris. Markko edastas mulle kutse kohalike eestlaste Vabariigi aastapäeva tähistamisele. Kohale jõudes pidin kohe üllatuma nähes kui palju eestlasi Singapuris on. Õhtu jooksul käis ürituselt läbi ikka päris palju inimesi.

Taustaks lasti Mati Nuudet, keegi grillis kanatiibu, laual olid muuhulgas must leib, suitsuvorst, kiluvõileivad, hapud ja värsked hapukurgid, kartulisalat, Kalevi kommid ja mitu pudelit Vana Tallinnat (mis minu üllatuseks ka õhtu jooksul vist ära tarbiti). Kuigi ma veel kodust kaua eemal pole olnudki, võtsin rõõmsalt kohe mitu värsket hapukurki näppu ja suitsuvorsti sai ka ikka maitstud.

Eelnevalt oli meilis hoiatatud, et ETV võttegrupp tuleb üritusele. Üks hetk nägin Annely tuttavat ERR'st ja olin kindel, et tema ongi see ETV grupp. Hiljem selgus, et ta oli suht juhuslikult just puhkuse raames kaheks päevaks Singapuris. Lisaks temale oli veel paar geneetikut, kellega olin Geenivaramu kaudu enne reisi suhelnud ja Singapuri kohta infot kogunud. Nii juhtub kui Väike Eesti kohtub Väikse Singapuriga. Siis ongi nii, et üritusel on vähemalt neli inimest keda mingil moel tead.

Esimesed tiivad ja kurgid söödud tõmmati lipp masti (või siis kahe posti vahele) ja laulsime hümni. Mul on natuke hea meel, et see lindile ei jäänud. Kõrgete nootide ajal kadus kõigil hääl ära - nagu vanasti keskoolis laulutunnis. Edukat Singapuri eestlaste segakoori meist vist ei tuleks. 

Üritus toimus täitsa kesklinnas ühes condominium tüüpi kortermajas. Alguses oli aias basseini kõrval grill ja hiljem liikus väike punt ka üles tornmaja tippu. Liftiga-otse-koju tüüpi korter. Meenus kohe see kord kui mul õnnestus ühes New Yorgi Central pargi äärses korteris vaadet nautimas käia. Selles korteris oli samuti uskumatu vaade suurlinnale - seekord siis öisele Singapurile.

Tagantjärele tundub suht sürrealne õhtu:)