S nagu Sudu

Minu siinoleku ajal (nüüdseks siis juba 10 nädalat!) olen ühe korra jäänud paduvihma kätte. Lisaks sellele olin ainult paar korda märganud väikest vihmahoogu. Mingi hetk hakati juba ajalehes kirjutama - viimased neli nädalat pole vihma olnud. Käes on põud. Veevarud on ohus ja Singapur peaks hakkama veekasutust piirama.

Lehed olid siin juba nädalaid langenud nii nagu mina olen sügisel harjunud nägema (siin on niikuinii aastaaja taju absoluutselt kadunud). Muru muutus ka üha kollasemaks ja peale astudes krõbises nagu astuks kiirnuudlitele.

 Möödunud nädalal märkasin ka esimest korda - kõik on nagu udunune. Olen viimasel ajal töölt koju minnes ühe metroopeatuse jagu jalutanud. Siin on see vabatahtlik jalutamine haruldane ja paneb kõiki imestama. Kuidas ma küll sellise kuumaga vastu pean, suudan ja üldse tahan väljas olla rohkem kui vaja? Üks päev imestas veel töökaaslane, et miks ma sellise suduga üldse jalutada tahan. Sudu? Ahh jaa see on see udu, mida märganud olen. Omalt poolt imestasin, miks töökaaslane eelmine päev siis midagi ei öelnud kui mind jalutamas nägi. Kõigepealt lastakse rahus lollusi teha ja siis hiljem imestatakse.

Õhtul märkasin ka ajalehes, et sudu tase on märgatavalt tõusnud. Sellel päeval oli veel keskmine tase (moderate), mis tähendas, et ainult riskigrupp (vanurid, kopsuhaiged, astmaatikud) peaksid vältima väljasolemist. Järgmine päev läksin südamerahus jooksma. Hiljem tuli välja, et sel päeval oli sudu just juba üle keskmise piiri ja enam ei soovitatud kellegil väljas trenni teha. 

Muutusin juba natuke murelikuks nende ajaleheartiklite ja töökaaslase juttude peale. Uurisin korterikaaslaselt, milline on olud olnud eelmistel aastatel. Tema arust polnud hetkel veel kaugeltki hull. Samas sudu taset hindas ta puhtalt nähtavuse järgi ja mingit umbkaudset PSI (pollutant standards index) taset ta ei osanud öelda. PSI taset saab siin jälgida keskonnaagentuuri kodulehelt lausa piirkonna kaupa.

Michaela meenutas möödunud aastat kui maskid said poest otsa ja tekkis hirm ja kaos. Seega arenguruumi veel on.

Mõned päevad hiljem, Wold Water Day pühapäeval tuli esimene padukas. Järgmised nädal aega tuli iga päev mitu hoovihma, oli äikest ja mürinat. Esimest korda mõistsin, miks on kõnniteede kõrval tohutud kraavid. Seni olid need kuivalt seisnud ja lehti kogunud, nüüd voolas seal vihmavesi.

Singapuri kõrgeim tipp auramas peale jahutavat hoovihma

Mind the gap

 Samuti olin märganud, et geckod oli kadunud. Juba tükk aega polnud ühtegi näinud. Samal ajal olid kahjuks ämblikud välja ilmunud. Pugesid kosmeetikakotist välja, ronisid arvutiekraanile või passisid külmkapis. Vihmaga aga ilmusid jälle sõbrad geckod välja! Nüüd näen jälle iga päev mõnda pisikest vannitoas siblamas.

Nahhaal