Vaatas mulle otsa ja küsis - Tere! Kas sul vanemad ka kodus on?
Ei osanudki muud öelda kui natuke kahtlevalt vastata - Eeh, ma olen täisealine.
- Oi! Vabandage! Sellisel juhul - kas te toetate kinnipeetute'le teise võimaluse andmist?
Üritas mingeid küünlaid müüa. Siis juba mõtlesin, et järgmine kord peaks enne jutu ära kuulama ja siis otsustama, kas kasutan vanusekaarti enda kasuks. Aga muigama pani see seik päris pikaks ajaks.
Pea meeles alati pärast väljas kokteilide tellimist ja tarbimist mainida kohalikule baarmenile, et tegelikult oled alaealine ega peaks üldse jooma. Kas siis raiutaks tal käsi või sõrm maha?
ReplyDeleteOlen imestanud jah, et poes ei küsita kunagi dokumenti. Kellel siin riigis vastutus on? Tundub nagu siin panustatakse isikule endale, kui ma olen alaealine ja ostan veini ning vahele jään..? Teenindaja on kõigest süütu vahendaja?:) Võimalik, et selline inimeste vanuse küsimine (kohati nagu confrontation) oleks siin kultuuris lihtsalt liiga ebamugav teenindajale ja seetõttu seda ei nõutagi.
Delete