Omadega kopikus

Kohalik kohvi on eriline. Selle valmistamist on põnev vaadata ja natuke ka nostalgiline, sest valmistatakse seda umbes samal moel nagu Lauri piima valab.

Kokkuvõttes on maitse hea. Sõltuvalt kohast võib see isegi väga hea kopi olla. Hind on umbes kolm korda soodsam kui Starbucks. Tegelikult on kõik espressoga kohvid, millele on piima lisatud siin suhteliselt kallid. Piim on kallis kaup, mida imporditakse Uus-Meremaalt või Austraaliast. Kohalikud naudivad kondentspiima suhkrulaksu, lisavad kahtlaseid piimapulbreid või siis joovad lihtsalt musta kohvi ohtra suhkruga.

Natuke kuluski aega, et õppida selgeks kopi C ja O. Õnneks on paljudes kohtades kirjas, mida miski kopi sisaldab. Sain aru, et võimalikest valikutest on minule kõige sobivam Kopi C.

Isiklikult olen juba üle kümne aasta teed ja kohvi suhkruta tarbinud. Singapuris on aga suhkur igale poole juba lisatud. Nagu ka pildil näha, Kopi piimaga aga suhkruta polegi valikutes. Siis pole asi Kopi. Kopikus polegi vist piima. Suhkruga ka ei mängita. Seda lisatakse niikuinii! Kondentspiimaga tundub ju hea, aga tegelikult ikka jube magus ja ikkagi praktiliselt must kohvi. Lõpuks sain aru, et parem on leppida Kopi C'ga, kuhu lisatakse siis ikkagi seda kahtlast piimapulbrit ja mõnikord ka natuke kondentspiima. Teises kohas pannakse kondentspiima asemel lihtsalt suhkrut. Harva õnnestub mul õigel hetkel paluda suhrut mitte panna (Kopi C kosong). 

Sama on kohvi ostmisega poest - kohvipakkidele on alati uhkelt kirjutatud 3 in 1 (kohvi, piimapulber ja suhkur) või 2 in 1 (kohvi ja suhkur). Selleks, et leida suurelt poeriiulilt mõnigi puru ilma sihkruta, pead olema väga tubli! Terve riiuli peale leidsin kuskil 50 erineva kohvi hulgast 2 ilma suhruta.

Kui esimest korda loomaaia kohvikus Kopi valmistamist pealt nägin oli päris naljakas. Kõigepealt lisatakse kohvipaks riidest filtrile ja see omakorda asetatakse kannu peale. Siis valatakse kuum vesi peale. Seda valatakse paar korda kahe kannu vahel edasi tagasi. Mida suurema kaarega, seda parem kohvi tuleb - see on minu teooria, selgitamaks miks sedasi valama peab. Lõpuks on tugev kohvi valmis. See valatakse tassi põhja. Kõige lõpuks võtab barista sujuvalt kopsikuga tassideloputusvett ja lisab seda tassis olevale kohvile, et seda lahjendada. Voilaaa! Valmis:)

Pildil paistab ka see väga praktiline aurav auk, kus tasse loputatakse ja siis hiljem sealt sujuvalt ka vett kohvile lisatakse. Sest nagu eelmises postituses kirjutasin, peab ju veekasutust piirama;)

 Tegelikult peaks tutvuma kohaliku teevalikuga. See veel täiesti avastamata maa.