Malacca meenutused

Töökaaslaste poolt soovitatud lühireisi sihtkoht Malacca. See pisike Malaisia piirkond on mitmel moel ka Eestile sarnane. Nimelt on Malacca olnud läbi ajaloo päris paljude riikide võimuses s.h. Portugal, Holland, Suurbritannia, Jaapan. Just Portugali ja Hollandi aegadest pärit vanalinna ehitiste tõttu on Malacca linnake isegi UNESCO maailmapärandi nimistus. Vanalinna tõttu reklaamiti ka Malaccat kui euroopalikku linnakest, mis on täpselt paras shpatseeruvale turistile. Ütlen kohe ära, et euroopalikus piirdus paari hoone ja ühe tuuleveski ausambaga. That's it! Samas reisiga jäin väga rahule, sest ega ma sinna koduigatsusest ei läinudki.

Elamise saime väga vinge. Töökaaslase soovitusi ignoreerides ja oma maitset ja instinkti jälgides leidsin ühe "kodumajutuse" Peranakan stiilist (Peranakan viitab Hiina-Indoneesia, Hiina-Malaisia jt.Hiina-kombod päritolule).  Seest nägigi elamine välja nagu muuseum. Sõna "kodumajutus" oli ilmselgelt mind täiesti asjatult hirmutanud.

Loomulikult oli heal hinna ja armsa hõnguga elamisel ka pahupool. Nimelt asus elamine peamistest turismipuntidest natuke eemal. Kuskil 20-30 minutit jalutada. Jalutuskäiguga alustades andis kuumus asfaldilt kohe tunda. Pikk piinav minutike hiljem, nägimegi juba esimest puhkepausi võimalust.

Video

Tee ääres vana kirikusurnuaia väravasse oli oma ratastel putka üles seadnud üks memm, kes osaval käel kiiresti meile kolm kookospähklit machetega lahti raius. Sealt samast sai ka suhkruroojooki. Üllatuseks oli ka võimalik kõike pakutavat kaasa osta. Drive by võimalus tundus väga populaarne, sest pikk autode saba oli teepervel. Autost lahkumata said nad elegantse kotikesega oma joogid. Meie aga istusime varjust nokitsesime oma pähkli seinalt viljaliha, nautisime elektrigeneraatori võimsat heli ja vaatasime hirmuga kuidas memm nagu robot terariistaga pähkleid lahti pures.

Jalutuskäik linna oli väga põnev. Teiste üllatuseks erutasid mind pildistama just vanad lagunenud majad, aga minuarust oli seal nii palju potensiaali. Imestasime ka kuidas ühes ja samas pirkonnas võivad kõrvutiolevad majad nii erinevas seisukorras olla. Samas Kadriorus või Kalamajas võib sarnast olukorda leida.

 Võrdluseks ka üks korras hoone... see oli ka haruldus.

 Jalutades pidime julmalt autode vahel liikuma, sest jalakäijale eraldi ala ei olnud ja pargitud auto ning maja vahel oli ainult avatud rentslikraav. Autode ja rollerite liiklus oli päris tihe. Hiljem avastasime, et ka vanalinnas ei ole praktiliselt ühtegi tänavat kus oleks jalakäijale mingi kõnnitee eraldatud. Alati poest, kohvikus, templist või muuseumist väljudes pidi ettevaatlikult kõigepealt piiluma, et mitte suure hooga auto ette hüpata.

Video

Panda-poiss

Kui poes lemmik lõhnaga seepi enam polnud, saadeti teenindaja paar tänavat eemal olevasse poodi sellele järele. Klient on kuningas.

Linna jalutades märkasime, et iga maja alumine korrus on mingile ärile pühendatud. Igal perel oma äri? Samuti jäid kohe silma ülipopulaarsed ärid - rolleriparandus, arst (või midagi sarnast) ja toitlustus. Kui järgmine hommik linna jalutasime siis õnnestus ühe restonari ukse taga näha suure läbipaistva kotikesega kanafileesid. Kott oli pandud ükse taha. Ootama. Õhtut. Soojas ja mõnusas. Mind ajas see naerma, sest usun, et need kõht-pöörama-panevad-köögisaladused on niikuinii vältimatud. Riina otsustas Malaccas kanasöömisest loobuda (naljaga pooleks, vist). Naljakas oli see ka just selletõttu, et suhtumine siin toidu käsitlemisesse on niivõrd erinev USAst, kus telekas pidevalt tervisesaadetes rõhutati - kui toit laual on kauem kui 20 minutit, siis Perenaine Tapab Oma Pere!

Söögist rääkides, saime Malaccas ühe tõelise maitseelamuse osaliseks. Täiesti ootamatult, oli ühe kunstimuuseumi taga väike oaas kunstilembelistele gurmaanidele. Juba maja ise koos sisustusega oli märkimisväärne. Menüüs olid ainult burgerid. Lasime head maitsta - lambaliha kotletiga burger beekoni, ananassi ja muu hea ja paremaga. Ma pole kunagi burgerifänn olnud ja kogu USAs oldud aja ei saanud ka ühtegi meeldejäävat burgerit, aga SEE burger oli nii hea, et sinna läksime ka järgmisel päeval lõunasöögiks. Siis meid ka juba märgati ja uutele Baboon House fännidele anti maja poolt hiiglaslik tiramisu torditükk. Ma ei suuda oma vaimustust sõnades väljendada muul moel väljendada kui ütleks vaid, et kaalun 5 tunnist sõitu Malaccasse puhtalt selle koha pärast. Kahjuks oli piltide tegemine maja kaunistavate kunstitööde tõttu keelatud. Ühe pildi ikka pidin tegema...oops

Hollandi ja Portugali maamärke vaatama minnes jäid teepeal pidevalt ette koledad, lärmakad ja kirevad rattad. Ei saanudki aru, kas tegemist on naljaga või keegi päriselt arvab, et selline rattake on silmale ilus ja kõrvale meeldiv? Populaarsed need rattad igatahes olid - kolme või neljaliikmelised pered lausa mahutasid ennast sinna vankrisse ja lasid ennast kriiskava klubimuusika saatel raekoja juurest kirikuvaremeteni sõidutada.

Majutusest soovitati meil ka öist laata külastada. Paar tänavat tehti autovabaks ja üles pandi lõputu rida müügiputkasid. Müügil oli täiesti seinast seina kaupu. Rahvamass kasvas kiiresti kuni lõpuks oli minu jaoks juba ebameeldiv, sest keegi astus pidevalt kannale. Väsimuse peletamiseks võtsime esimese ettejuhtuva kohviku. Laud akna juures vaatega teisele kohvikule. Hetk hiljem muutus see koht populaarseks ristmikuks, sest mõlemad kohvikud hakkasid kordamööda live muusikat mängima. Meie juures laulis neiu muusikali stiilis laule, vastas oli mees, kes laulis kõiki erinevaid USA osariike ülistavaid laule (pani meidki Riinaga ümisema). Samal ajal nautisime sour-plum jooki (selle reisi suur lemmik!) ja proovisime kohalikke satay vardaid ja Rojak salatit. Vardad on nagu mini-shaslõkk ja rojak on puu ja juurviljadega barbecue kastmega salat (Singapuri&Malaisia special).

Võimalik, et laat on kohalikele nädalavahetuse meelelahutus. Tänava lõpus oli suur lava, mille ees hulk inimesi. Laval olev neiu keha-kallistavas-kostüümis laulis kõrvulukustaval toonil. Algul tegin nalja. Hiljem ümisesin terve õhtu (videos kahjuks pole kummitavat refrääni peale jäänud).

video

Järgmine päev oli tänavad putkadest ja prügist puhtad ning asendatud autode ja rolleritega.

Sellest, milline seiklus oli tagasisõit kirjutasin ma juba varem:)